Veel ühed sokid

Sinisekirjut lõnga jäi eelmisest korrast järgi, seega harjutasin veel sokikudumist.

Lõng: Novita 7 Veljestä Polka ( 75% vill, 25% polüamiid) Vardad nr.3

Igaks juhuks õmblemine

Õmblesin siin natuke.. igaks juhuks tagavaraks :) Nii hea kui on mõni poekott või pajalapipaar varuks.. et kui äkitselt kellelegi külla minek, siis on kohe midagi näpu otsa võtta :)

Sellised lood seekord. Üldiselt on mul veel sada asja pooleli.. natuke kudumist, natuke heegeldamist.. Lisaks hakkan järgmisest nädalast ühel väiksel kursusel käima.. kas ja kui palju ma sealt juurde õpin, eks see siis paistab.

Sinisekirju sokilugu

Sokkide kudumine - mõne jaoks ilmselt lihtne nagu lapsemäng... mulle aga mitte...

Alustan kaugemalt.. Kohustuslikus korras põhikooli ajal kootud sokipaar sai kenasti valmis ja õpetajale ette näidatud... mitte et ma seda tegelikult päris ise oleksin kudunud :) Kannad kudus raudselt ema.. kui mitte rohkemgi :) Ja sinnapaika see sokiteema jäi. Uuesti võtsin vardad kätte veebruaris 2010, et ikkagi sokitegu ära õppida. Ämma juhendamisel valmisid esimesed päris ise kootud sokid :) Olin varunud omale selleks otstarbeks hulga sinisekirjut lõnga, mis ise mustrit moodustab. Loomulikult ei tulnud sokid identsed.. Mees arvas mu sokke nähes, et kodus võid kanda, aga külla vast ei maksaks minna.. et arvatakse äkki, et olen mustrit valesti kudunud :) Sokid siis ise sellised..

Kuna see kudumine siiski mingit käsitööisu rohkem ei tekitanud, siis tassisin üsna pea lõngad ämma kätte. Tema hoidis mu varandust hoolega ning nüüd, kui minu käsitöösoolikast sõlm lahti läks andis ta mulle need tagasi :) Kui ma nüüd õieti mäletan, siis lõngaks on Novita 7 Veljestä Polka. Superlõng ma ütleks. Pildil olevad sokid on mul pidevalt kasutuses siiamaani, nõelunud ei ole ma neid veel kordagi ning isegi peale ma-ei-tea-mitmedat pesu on värvid endised.

Aga kogu selle eelneva jutuga tahtsin ma jõuda sinnamaale, et otsustasin mõned päevad tagasi taas sokikudumise käsile võtta. Mitte et meie peres neid vaja oleks.. ilusate ja värviste sokkidega varustab endiselt ämm :) Aga kuna sõbrantsi lastel pole sokke kuduvat vanaema, siis mõtlesin kaks asja ühendada: ühest küljest tuletada taas meelde sokikudumise ning teisest küljest varustada kaks toredat tüdrukut sokkidega.

Alustasin väiksemate sokkidega. Oi, küll selle esimesega oli tegemist. Kanna kudumisega muidugi :) Ajasin aga muudkui vaheldumisi näpuga järge oma märkmetes ja raamatutes. Mõni kudumisespets ilmselt naerab praegu suure häälega, aga mis teha :) Teine sokk läks juba lihtsamalt.. ja valmis need saidki... Mustriliselt täpselt sama erinevad kui minu omad :)

Järgmisena on mul varrastel veidike suuremad sokid.. aga enne kui kanda kuduma hakkan plaanin veelkord ämma juurde koolitusele minna.. Olen üsna kindel, et tal on nii mõnigi hea ja lihtne nipp kannakudumisel varuks :)

Pisut heegelniiti ja pärleid

Kui sul on heegelniiti ja pärleid saab nendest teha ühe vahva pusakee. Selle tegemist õppisime esmaspäeval näputööringis. Mina sain täna enda oma valmis :)

Tarvikud: heegelniit, heegelnõel nr.1, otsikud/kinnitused ja peoga pärleid.

Lisaks tegin täna lõppviimistluse paela ja otsikute näol eelmisest fimotamisest üle jäänud ripatsile.

Ja nüüd tagasi sokki kuduma :)

Roosa kaelus

Minu käest on juba mitu korda küsitud, et kas ma kaelust ei koo... Tegin sellest järelduse, et ju siis on aeg küps, et seegi tegemine ära proovida.

Leidsin sokikese blogist õpetuse, mis tundus minu jaoks piisavalt lihtne, et katsetada. Kuna ma selles kudumises olen ikka üsna algaja, siis läks mul ikkagi ka kõrvalist abi tarvis :) Esimeseks abimeheks oli Kuduja käsiraamat, mille ma täditütrelt hiljuti kingiks sain. Ja lõpuks helistasin kindluse mõttes ka ämmale ja küsisin nõu. Aga valmis ma selle kaeluse sain ning tulemus on üsna rahuldav. Mõne aja pärast loodan lisada pildi ka koos modelliga.

Lõng: Steinbach Wolle Jumbo (20% villa, 80% akrüül) Vardad nr.3

Nüüd siis pilt ka koos kaeluse uue omanikuga :)

Mustvalge kingitus

Oli üks mustvalge karbike mõõtudega 6*6*3 cm. Pealt kaetud musta, seest valge paberiga. Karbi kaanel fimost valged lillekesed musta südamikuga.

Selle mustvalge karbi sisse mahtus kenasti üks mustvalge ehtekomplekt. Esimeseks ühed siiruviirulised musta ja valgega kõrvarõngad, ikka fimost. Ja lisaks üks kaelaehe, kah siiruviiruline ja mustvalge :)

Ühed punased püksid

Et siis veel ühed tööpüksid said valmis :) Täitsa punased püksid :)

Aga nüüd tahaks küll õmblemisest natuke puhata...

Minu uus kostüüm

Kogu aeg õmblen muudkui teistele, nüüd siis lõpuks omale ka :)

Arhailine kahe pihu liblikas

Alates oktoobri algusest üritan igal esmaspäeval sattuda kohalikku näputööringi. Kahel viimasel korral tegelesime arhailise tikandiga. Esimesel korral said selgeks sämppiste ja varspiste, millest mul siiani erilist aimu polnud. Teisel korral tuli oma teadmisi juba rakendada. Paljud otsustasid oma oskused proovile panna pihulooma tegemisel. Nii ka mina. Ainult et mul ei olnud seda uhket pihuloomade raamatut, seega disainisin ise lõike :) No ja tulemus on see, et kavandatud liblikas tuli jupp maad suurem kui olema peaks. Seega nagu pealkiri reetis, on mul pigem kahe pihu loom :)

Arhailise tikandi kohta saate huvi korral rohkem lugeda näiteks siit. Minu esimesed katsetused sel alal on näha järgnevalt pildilt :)
Liblika materjaliks on jupike naabrinaise mantliriiet. Tikitud mulineedega.

Tööjakk vennale

Vennal olla tööriided otsa saanud :) Aitasin ta siis hädast välja :)

Midagi igapäevast

Eile vuristasin valmis ühed rohelised dressipüksid suuremale pojale. Täitsa tavalised. Aga kodus diivani peal lösutamiseks sobivad küll :)

Natuke kingijuttu

Suur poja on hetkel peol, lausa topeltpeol... sünnipäev on nimelt kaksikutel: poisil ja tüdrukul. Kinkidega pidin iseenesestmõistetavalt mina tegelema.

Esmalt oli mul lemmikutesse salvestatud üks vahva pinaliõpetus sillulullu blogist. Selle õpetuse järgi valmisid kaks pinalit, samas ühesugused, kuid siiski erinevat värvi. Materjaliks endiselt minu lemmik tööriidekangas, vahel tugevduseks vatiin.

Seejärel tegin samu värve ja materjale kasutades kummalegi ka mobiilikoti. See õpetus on samuti internetis täitsa olemas - siin. Lisasin veel kaelapaela. Koti küljes on karabiinhaak, niiet soovi korral saab selle ka vööaasa külge riputada.

Ja et lastele pinalid ja mobiilikotid liiga igavad ei oleks, siis peitsin pinalitesse ka natuke magusat :)

Veel üks õlasall

Ei midagi uut seekord :) Ikka salomoni sõlme tehnika, mõõdudki enam-vähem samad nagu eelnevatel isenditel. Kel huvi, vaatab siit juurde :)

Lõng: Madame Tricote Angora (40 % angoora, 60 % akrüül) Heegelnõel nr.3

Nüüd loodan õhtuti leida aega mänguasjade heegeldamiseks :) Lisaks on mitu-mitu õmblustööd pooleli. Esmaspäeval alustasin ka osalemist kohalikus Näputööringis. Eelmisel ja ka järgneval korral tegeleme arhailise tikandiga, mis siiani oli minu jaoks tundmatu teema. Niiet ka selle käsitööliigi katsetusi on õige pea oodata :)

Peatse kirjutamiseni!

Kriipsu-Kiisu

Täna on teil võimalus tuttavaks saada Kriipsu-Kiisuga :)

Just sellise nime pani minu heegeldatud kassile sõbranna pisike tütar. Mänguasi ise aga on tegelikult tehtud hoopiski ühele väikesele poisile tema ema soovil. Oli vaid kaks tingimust: et poleks mõmmi ja et poleks roosa :) Heegeldama hakates ma tegelikult ei teadnud päriselt, et mis loom sellest tuleb... Alles siis, kui keha oli valmis, otsustasin, et triibikust saab kass :)

Lõng: Madame Tricote Camilla (100% puuvill) Heegelnõel nr.2

Kriipsu-Kiisul on pikkust tervelt 20 cm. Pea, keha ja jalad ühes tükis. Ülejäänud kehaosad külge õmmeldud. Muster jällegi omalooming.

Ehk on talvel aega rohkem taolisi tegelasi heegeldada, sest ma täiega naudin seda :)

Naabritädi kingitus

Pühapäeval sai taas sünnipäeval käidud. Meisterdasin kiirelt kingiks põlle ja pajalapid.